Sa küsid miks ma kirjutan vaid oma kurbusest. Ma vastan et mu luule tuleb ainult südamest. On süda raske, haige mul nüüd juba mitu kuud. Peale kurbuse mul seal lihtsalt ei ole muud. Ei rõõmust mina kirjuta, kui pime, must on kõik. Kui suurest eluteest on saanud munakivi põik. Mu hing on alistanud end, ei suutnud enam elada. Mu keha ootab võimalust, et teda varsti jälgida. Kas nälg või haigus, iga surm hästi sobib mulle. Kui lõpuks alistuda saan, alistun ainult sulle.