Suvi

Suvi, oh sa mõnus aeg, juba kaua ootan sind.
Sinu poole lendan rõõmsalt, nagu lõunast tulnud lind.
Hommikul ma ärkan vara, kui äratab mind päikse kiir.
Tahan lihtsalt õues olla, minu ees on väike tiir.
Rohkem kui kakskümmend kraadi näitab minu kraadiklaas.
Oh kui hea on see tunne, et sa lõpuks tulid taas.
Minu tee viib ranna äärde, kruusatee on viimne lõik.
Inimesi veel ei ole, on rahulik ja vaikne kõik.
Paljajalu kõnnin rannal, soojal, pehmel, kuival liival.
Jõuan oma lemmik kohta, kus viibiksin ma igal ajal.
Jätan oma riideid maha, jooksen paljalt edasi.
Soe õhk paitab mu nahka, kulgeb peast jalani.
Soojendav on särav päike, sellest jääb mul päevitus.
Kui ta minust kinni haarab, kaob suveigatsus.
Lõpuks jõuan mere äärde, puutumatus looduses.
Nii mõnus on siin ujuda, ainult mere embuses.
Kui igaveseks jääks see suvi, minul oleks hea meel.
Kuid ma tean et nii ei ole, loodan, et ta kestaks veel.