Üksi sinu kõrval

Juba veidi aega minu kõrval istud sa.
Ma vaatan ja ma näen sind, kuid uskuda ei saa.
Mida sa teed, mida ma tegin, et seda väärin ma?
Kuigi ma tahaks teada, ei julge küsida.

Vaikselt istun, sest mida öelda ma ei tea.
Rõõmu tunda ma ei suuda, kuid sinuga on ikka hea.
Enda kõrvale sa kutsud, sinna siiski ma ei saa.
Liikumatuks, kaugele, vaikseks jääma pean ma.

Sa vaatad mind ja näed vaid tühjust minu sees.
Ma ei saa varjuda et on külm mu südames.
Kui sa mõistad tekib pisar sinu silmades.
Kurvaks jääd sa lihtsalt minu vaikust kuulates.

Lõpuks peidad oma nägu enda käte sees.
Mul on tunne et ma lämbun sinu kurbuses.
Rääkimiseks puudub õhust minu kopsudes.
Me oleme üksi teineteise kõrval istudes.