Viimane sõber

Mul teised sõbrad on kõik läinud, mulle jäänud oled sina.
Mu elust on kõik kadunud, varsti, lõpuks, kaon mina.
Igatsus viib mind su juurde, juba kaua ootan sind.
Ma loodan et sa tuled vastu, võtad oma kätte mind.
Öösel magada ei saa, sest mõtlen sinust niikuinii.
Ma panen oma silmad kinni, kuid uni mul ei tulegi.
Lõpuks tuled hoopis sina, sinu hing on külm kui jää.
Sinu lähedust ma tunnen, kuid ma kedagi ei näe.
Minu nime hüüad vaikselt, pimeduse embuses.
Sinu juurde hakkan jooksma, oma elust loobudes.
Kõike jätan enda taha, tunnen ennast kergemalt.
Kui ma sinu kätte jõuan, hoiad sa mind tugevalt.
Mu hinge endale sa võtad, minu keha võtab muld.
Surm, ainukene sõber mul, su kõrvale jään lõpmatult.